Päikesepaneelidega piirde ohutus: mida projekteerimisel ja paigaldamisel kontrollida?

Rõdupiire peab kaitsma kukkumise eest ka siis, kui elektrit parasjagu ei toodeta. Päikesepaneelidega lahenduse puhul lisanduvad tavapärasele piirde projekteerimisele kaablid, ühendused ja elektriseadmed, mis peavad taluma välitingimusi ning olema kasutajatele ohutud. Päikesepaneelidega piirde ohutus sõltub seetõttu kogu süsteemist: paneelist, kandekonstruktsioonist, kinnitustest, hoone seisukorrast ja elektrilahendusest.

Enne tellimist tasub koos ehituskonstruktsioonide projekteerija ja elektriprojekteerijaga selgeks teha, milliste arvutuste, katsete ja dokumentidega kavandatud lahenduse sobivust tõendatakse.

Rõdupiirde nõuded tuleb määrata konkreetse hoone järgi

Esimene küsimus on, millist ülesannet päikesepaneel täidab. Kas see moodustab kukkumist takistava piirde täite või kinnitatakse olemasoleva, iseseisvalt toimiva piirde külge? Esimesel juhul tuleb tõendada paneeli sobivus piirde osana. Teisel juhul vajavad kontrollimist lisanduvad koormused ja olemasoleva piirde kandevõime.

Projektis tuleb määrata vähemalt piirde kõrgus, avade mõõtmed, ronimist võimaldavate detailide vältimine ning nõutav tugevus. Lahendus peab arvestama hoone kasutusotstarvet, kukkumiskõrgust ja kasutajaid, sealhulgas lapsi.

Piirde kõrgust tuleb hinnata valmis põrandapinnast. Hiljem lisatud terrassilaudis või muu põrandakiht võib tegelikku kaitsekõrgust vähendada.

Ehitusseadustiku ohutuse ja ehitisele esitatavate nõuete sätted annavad üldise raamistiku. Konkreetsete mõõtude ja tehniliste lahenduste alused peab projekteerija projektis nimetama ning põhjendama. Naabermaja piirde mõõtude kopeerimine ei tõenda uue lahenduse nõuetekohasust.

Tugevus hõlmab paneeli, raami ja hoonet

Piirde tugevuse hindamisel tuleb jälgida, kuidas koormus liigub paneelist läbi raami ja kinnituste hoone kandekonstruktsiooni. Tugev paneel ei korva nõrka kinnituskohta.

Projekteerijaga tuleb läbi arutada:

• Omakaal: paneelide, postide, käsipuu ja lisaseadmete kaal.
• Kasutuskoormused: inimese nõjatumine, inimeste kogunemine piirde äärde ning asjakohased löögikoormused.
• Tuulekoormus: hoone kõrguse, asukoha ja paneelide paiknemise mõju.
• Deformatsioonid: kui palju võivad paneel ja raam painduda, et kinnitused, klaas ning ühendused toimiksid ettenähtud viisil.

Umpne päikesepaneel võib muuta varasema hõreda piirde tuulekoormust märgatavalt. Tuule mõju tuleb hinnata ka kinnitustele; selle käsitlemiseks kasutatakse muu hulgas Eurokoodeksi tuulekoormuse standardit koos projekti jaoks asjakohaste lisadega.

Olemasoleva rõdu puhul tuleb hinnata rõduplaadi ja kinnituspiirkondade seisukorda. Vajaduse korral tähendab see uuringuid, mitte üksnes visuaalset ülevaatust.

Kinnituse sobivus sõltub aluspinnast

Ankru valik peab vastama tegelikule aluspinnale ja koormusele. Kontrollida tuleb betooni või muu kandva materjali seisukorda, ankru kaugust servast, ankurdussügavust ja kinnituste omavahelist paiknemist. Soojustus, krohv või põrandakate ei ole iseenesest sobiv kandev alus.

Paigaldusjuhendis peaksid olema määratud puurimise, puhastamise ja pingutamise nõuded. Keemiliste ankrute puhul tuleb järgida ka tootja temperatuuri- ja kõvenemistingimusi.

Eraldi vajavad tähelepanu korrosioonikaitse, eri metallide kokkusobivus ning hüdroisolatsiooni läbistavad kinnitused. Läbiviikude tihendamise lahendus peab olema läbi mõeldud enne aukude puurimist.

Täitematerjali puhul kontrolli ka purunemisjärgset käitumist

Päikesepaneeli elektrilised näitajad ei kirjelda selle sobivust kukkumist takistavasse piirdesse. Ka klaas-klaas-mooduli nimetus või paneeli lamineeritud ehitus ei tõenda automaatselt piirdes vajalikku ohutust.

Tootjalt ja projekteerijalt tasub küsida, kuidas on hinnatud paneeli löögikindlust, purunemisviisi ja püsimist kinnitustes pärast kahjustust. Oluline on nii inimese kukkumise vältimine kui ka allpool liikuvate inimeste kaitsmine langevate osade eest.

Ehitusklaasi standard EVS-EN 12600 käsitleb pendellöögikatset ja klaasi klassifitseerimist löögikäitumise järgi. See ei määra üksinda, milline klaas sobib konkreetsesse piirdesse. Klaasi, paneeli mõõtmete ja kinnitusviisi sobivust tuleb hinnata tervikuna.

Kontrolli, et esitatud katsearuanded ja arvutused puudutaksid pakutavat paneelimudelit ning kavandatud mõõtmeid, tugesid ja kinnitusi. Teistsuguse süsteemi katsetulemus ei pruugi olla ülekantav.

CE-märgis ja tootedokumendid on osa kontrollist. Nende olemasolu kõrval peab olema põhjendatud toote sobivus just selle hoone piirdesse.

Elektriohutus algab kaablite ja ühenduste kavandamisest

Päikesepaneelide paigaldamine piirdesse nõuab ehitusliku ja elektrilise lahenduse kooskõlastamist. Elektriprojekteerija peab määrama ühendusskeemi, kaitsemeetmed ja seadmete asukohad; elektritöö tegija pädevus peab vastama töö ulatusele.

Projektis tuleb käsitleda:

• kaablite kaitset UV-kiirguse, niiskuse, teravate servade ja mehaaniliste vigastuste eest;
• pistikühenduste tootja juhiste kohast kokkusobivust ja kaitset juhusliku puudutamise eest;
• metallosade kaitsemaanduse või potentsiaaliühtlustuse vajadust;
• inverteri, lahutusvahendite ja kaitseseadmete sobivust ning ligipääsetavust hoolduseks.

Kaablid ei tohiks jääda liikuvate detailide vahele ega kohta, kus neid võivad vigastada mööbel või puhastustööd. Ühendused peavad olema kontrollitavad.

Päikesevalguses võivad paneelid ja osa alalisvooluahelast jääda pingestatuks ka hoone elektritoite väljalülitamisel. Lahutamise kord ja allesjäävad ohud tuleb kasutusjuhendis selgelt kirjeldada.

Millal on vaja elektripaigaldise auditit?

Auditi vajadus ja ulatus tuleb selgitada enne kasutuselevõttu. TTJA elektripaigaldiste juhised kirjeldavad kasutuselevõtu tingimusi ning auditi põhimõtteid. Audit hõlmab muu hulgas dokumentatsiooni ja mõõtmistulemuste hindamist.

Kui konkreetsele paigaldisele rakendub auditi erand, tuleb ikkagi dokumenteerida tehtud töö ja nõuetele vastavuse kontroll. Inverteri töötamine ei asenda ohutuse kontrollimist.

Tuleohutus ja paigaldusaegne kaitse vajavad oma lahendust

Tuleohutuse hindamisel tuleb arvestada paneelide, kaablite ja inverteri paiknemist, tule leviku võimalusi ning hooldus- ja päästetööde ohutust. Kui kaablid läbivad tuletõkkekonstruktsioone, tuleb projektis lahendada nende läbiviikude tulepüsivus.

Päästeameti juhend „Päikeseelektripaigaldiste ehitus ja kasutuselevõtt” aitab projekteerijal kontrollida tuleohutuse dokumentatsiooni, lahutuslahendust ja tähistust. Rõdu- või fassaadilahenduse puhul tuleb hinnata sellele asukohale sobivaid meetmeid; katusepaigalduse detaile ei saa automaatselt üle võtta.

Paigaldustöödel vajab kaitset ka ajutine olukord. Vana piirde eemaldamisel tuleb tagada kukkumiskaitse ja piirata juurdepääsu ohtlikule alale. Materjalide tõstmisel tuleb kaitsta allpool viibijaid. Uut piiret saab kasutusse anda pärast ehituslike ja elektriliste kontrollide lõpetamist.

Kuidas kontrollida projekti nõudeid ja dokumentatsiooni?

Enne tellimist palu projekteerijal koostada kirjalik ülevaade kohaldatavatest nõuetest. Õigusaktide puhul tuleb Riigi Teatajas kontrollida kehtivat redaktsiooni; standardite puhul Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse teabest nende staatust ning sobivat versiooni.

Kohaliku omavalitsusega tuleb selgitada ehitusteatise või ehitusloa ning hilisema kasutusmenetluse vajadus. Lähteandmeteks on kavandatud muudatus, hoone andmed ja olemasolev projekt, mitte üksnes paneelide võimsus. Menetlusega seotud dokumente kontrollitakse Ehitisregistris.

Kortermajas tuleb enne töid selgitada ka kaasomandit puudutavate otsuste ja nõusolekute vajadus ning süsteemi omanik ja hoolduse korraldus.

Töö üleandmisel tasub koondada ühte dokumentatsioonipakki:

1. Projekt ja arvutused, sealhulgas piirde mõõdud, koormused ning kinnitussõlmed.
2. Toote- ja paigaldusdokumendid, sealhulgas asjakohased vastavusdokumendid ja katsearuanded.
3. Teostusdokumendid, mis näitavad tegelikult paigaldatud lahendust ning projektist tehtud muudatusi.
4. Kontrollitulemused, sealhulgas elektrilised mõõtmis- ja katseprotokollid ning vajaduse korral auditi dokument.
5. Kasutus- ja hooldusjuhend, koos ülevaatuste, ohutu lahutamise ja kahjustusele reageerimise korraga.

Ohutust tuleb säilitada ka kasutamise ajal

Hooldusjuhend peab määrama ülevaatuste sageduse ja kontrollitavad osad. Tähelepanu vajavad lõtvunud kinnitused, korrosioon, klaasikahjustused, tihendid ning kaablite ja ühenduste seisukord. Tugeva löögi või nähtava kahjustuse järel tuleb hinnata nii piirde kaitsefunktsiooni kui ka elektriohutust.

Paneeli vahetamisel tuleb uuesti kontrollida asendustoote mõõtmeid, tugevust, kinnitusviisi ja elektrilisi omadusi. Sama võimsusega moodul ei pruugi sobida olemasolevasse süsteemi.

Hästi ettevalmistatud projekt võimaldab omanikul näha, kuidas iga oluline ohutusküsimus on lahendatud ja tõendatud. See muudab kontrollitavaks nii paigalduse vastuvõtmise kui ka piirde hilisema hoolduse.