Päikesepaneelidega rõdupiirde tasuvus ja rahastamine

Päikesepaneelidega rõdupiire täidab korraga kahte ülesannet: piirab rõdu ning toodab elektrit. Seetõttu sõltub päikesepaneelidega rõdupiirde tasuvus nii elektritootmisest kui ka sellest, millise ehitustöö see asendab. Kui piire vajab niikuinii uuendamist, on lähteolukord teistsugune kui täiesti töökorras piirde väljavahetamisel. Hea tasuvusarvutus algab võrreldavatest pakkumistest ja realistlikust hinnangust, kui palju toodetud elektrist hoones tegelikult kasutatakse.

Võrdle sama funktsiooniga terviklahendusi

Üksnes paneelide hinna või piirde jooksva meetri maksumuse võrdlemisest jääb väheks. Pakkumised peaksid hõlmama sama pikkusega piiret, võrreldavat viimistlust, vajalikke paigaldustöid ning elektritootmise puhul ka toimivat elektrilahendust.

Otsustamiseks tasub kõrvutada kolme varianti.

Lahendus	Mida kogukulu sisaldab?	Mida võrdluses arvestada?
Tavapärane piire	Projekteerimine, piire, kinnitused ja paigaldus	Täidab piirde ülesannet, elektrit ei tooda
Päikesepaneelidega piire	Piirdelahendus koos paneelide, elektriseadmete, kaabelduse ja paigaldusega	Ühendab piirde ja elektritootmise
Tavapärane piire ning eraldi päikeselahendus	Piirde kogukulu ja näiteks katusele paigaldatava päikesesüsteemi kogukulu	Võimaldab valida paneelidele eraldi asukoha ja kaldenurga

Eraldi päikeselahendus on sisuline võrdlusvariant siis, kui hoonel leidub selleks sobiv pind. Arvestada tuleb ka katuse seisukorra, paigaldusvõimaluste ja kaablite teekonnaga. Rõdupiirde ning katusepaneelide tootlus võib erineda isegi sama nimivõimsuse korral, sest nende suund, kaldenurk ja varjud on erinevad.

Palu pakkumistes eraldi välja tuua projekteerimine, vana piirde eemaldamine, kinnitused, tõstevahendid või tellingud, inverter, elektritööd ning võimalikud võrguühendusega seotud kulud. Kontrolli ka käibemaksu käsitlust ja seda, millised tööd tuleb tellijal eraldi korraldada.

Milline osa investeeringust peab elektriga tagasi teenima?

Kui uus piire on igal juhul vajalik, saab elektritootmise lisainvesteeringut hinnata järgmiselt:

Lisainvesteering = päikesepaneelidega piirde kogukulu − võrreldava tavapärase piirde kogukulu.

See aitab eristada vajalikku ehituskulu elektritootmise lisakulust. Tavapärase piirde maksumuse võib maha arvata ainult siis, kui see kulu oleks tegelikult tekkinud. Töökorras piirde väljavahetamisel ei ole samasugust vältimatut väljaminekut.

Päikesepiirde võrdlemisel tavapärase piirde ja eraldi päikesesüsteemiga tuleb aga kõrvutada mõlema terviklahenduse kulusid ning eeldatavat tootlust. Väiksem algkulu ei pruugi tähendada paremat tulemust, kui lahendus toodab oluliselt vähem kasutatavat elektrit.

Omatarbimine määrab toodetud elektri väärtuse

Paneelide aastane toodang kilovatt-tundides ei näita veel rahalist säästu. Selleks tuleb toodang jagada kohapeal kasutatavaks elektriks ja võrku müüdavaks ülejäägiks.

Omatarbimine tähendab, et toodetud elekter kasutatakse hoones selle tootmise ajal. Sama elektrit ei pea siis võrgust ostma. Ülejäägi väärtus sõltub seevastu elektri ostulepingust, müügihinnast ja müügiga kaasnevatest tasudest.

Lähtu tarbimise ajast, mitte ainult aastasummast

Hoone suur aastane elektritarbimine ei taga kõrget omatarbimist. Näiteks võib eramu tarbimine koonduda õhtusse, samal ajal kui paneelid toodavad päeval. Võimaluse korral aitab tootmisega sobitada sooja vee valmistamine või elektriauto laadimine.

Kortermajas tuleb selgeks teha, millise elektripaigaldisega süsteem ühendatakse. Kui paneelid varustavad ainult üldkasutatavaid seadmeid, peab omatarbimise prognoos lähtuma nende seadmete tarbimisest. Kõigi korterite elektrikasutust ei saa automaatselt arvutusse lisada.

Küsi tootlusprognoosi konkreetse rõdu või terrassi kohta. See peaks arvestama hoone asukohta, piirde suunda, kaldenurka ning puude, naaberhoonete ja rõdukonstruktsioonide varje. Võimaluse korral võrdle tootmist ja tarbimist samade ajavahemike kaupa.

Millist elektrihinda arvutuses kasutada?

Omatarbimise väärtuse leidmisel kasuta elektriarve neid komponente, mis vähenevad võrgust ostetava energiakoguse vähenedes. Püsivad kuutasud jäävad üldjuhul alles ning neid ei saa iga omatoodetud kilovatt-tunni säästuks lugeda.

Börsihinnaga lepingu korral tuleks arvestada elektrihinda tootmise ajal. Aasta keskmine ostuhind võib anda liiga optimistliku tulemuse, kui suurem osa toodangust langeb odavamatele tundidele. Võrku müüdava elektri puhul kasuta müügilepingu alusel saadavat netohinda.

Lihtsustatud aastase kasu saab väljendada nii:

Aastane netokasu = omatarbimisega välditud ostukulu + elektrimüügi netotulu − täiendavad käitamis- ja hoolduskulud.

Hooldus ja seadmete vahetamine kuuluvad kogukulu sisse

Päikesepiirde eelarve ei lõpe paigaldamisega. Küsi, milliseid kontrolle ja hooldust lahendus vajab, kuidas pääseb ligi elektriühendustele ning kuidas toimub kahjustatud paneeli vahetamine.

Piirdesse integreeritud paneeli puhul tasub uurida ka vahetustöö ulatust: kas üks element on eraldi eemaldatav või tuleb lahti võtta suurem osa piirdest? Ligipääs, tõstetehnika ja paigaldustöö võivad mõjutada hilisemat remondikulu.

Pikema perioodi arvutuses arvesta paneelide tootlikkuse võimaliku vähenemise ning inverteri ja teiste seadmete vahetamise vajadusega. Erista toote-, paigaldus- ja tootlusgarantiid ning kontrolli, milliseid kulusid need katavad.

Lihtne tasuvusaeg = lisainvesteering ÷ aastane netokasu.

See on kasulik esmane orientiir, kui aastane netokasu on positiivne. Põhjalikum võrdlus peaks vaatama valitud perioodi rahavooge, seadmete vahetusi ja raha ajaväärtust. Samuti tasub kontrollida tulemust väiksema toodangu, madalama elektrihinna ja suuremate hoolduskulude korral.

Päikesepaneelide rahastamine: võrdle kogukulu ja maksegraafikut

Päikesepaneelide laen võib võimaldada töö varem ellu viia, kuid rahastamiskulu mõjutab projekti tulemust. Küsi pakkujatelt, milline rahastamisviis sobib piirde ehituse ja elektritootmise ühendamiseks ning kas pakkumine katab kõik vajalikud tööd.

Võrdle laenupakkumisi sama laenusumma ja tähtaja alusel. Vaata korraga järgmisi tingimusi:

• intressimäär ning selle fikseeritud või muutuv olemus;
• krediidi kulukuse määr;
• lepingutasu ja regulaarsed teenustasud;
• tagatise, hindamise ja kindlustusega seotud kulud;
• tagasimaksete kogusumma;
• ennetähtaegse tagastamise ja lepingu muutmise tingimused.

Krediidi kulukuse määr aitab hinnata intressi ja teiste laenukulude koosmõju. Kulude tähendust selgitab lähemalt Finantsinspektsiooni tarbijaveebi ülevaade intressist ja laenamisega seotud tasudest.

Kontrolli intresse, tasusid, taotlejale seatud nõudeid ja rahastatavaid töid alati pakkujate ajakohastelt veebilehtedelt ning küsi personaalne kirjalik pakkumine. Väike kuumakse võib tuleneda pikast laenuperioodist, millega kaasneb suurem intresside kogusumma.

Tasuvus ja kuine maksevõime vajavad eraldi arvutust

Elektrisääst ei laeku iga kuu võrdselt, laenumakse võib aga olla ühesuurune aasta läbi. Koosta kuupõhine eelarve, mis näitab, kuidas maksed kaetakse ka vähese toodanguga perioodidel.

Investeeringu tasuvusarvutuses ära lisa ostukulule teist korda laenu põhiosa: see rahastab juba arvestatud investeeringut. Rahastamise lisakuluks on intress ja muud tasud. Kuise maksevõime hindamisel tuleb seevastu arvestada kogu laenumaksega.

Korteriühistu puhul selgita enne rahastamistaotlust, kellele langevad investeeringu kulud ja kelle elektriarvel tekib sääst. Ühistu laenupakkumist tuleb hinnata ühistule antud tingimuste järgi, mitte eraisikule reklaamitud näite alusel.

Küsi otsustamiseks kolm dokumenti

Praktilise otsuse jaoks peaks laual olema võrreldava ulatusega hinnapakkumine, konkreetse hoone tootmis- ja omatarbimisprognoos ning rahastamise maksegraafik. Nende põhjal saab hinnata nii elektritootmise lisainvesteeringu tasuvust kui ka kogu ehitustöö mõju eelarvele.

Palu arvutuses näidata ka tagasihoidlikumat stsenaariumi. Kui projekt sobib eelarvesse väiksema säästu ja suuremate kulude korral, on otsus tugevamal alusel kui üksnes kõige soodsama prognoosi järgi.